0

Äratus.

"Tol hommikul ärkasin 5.30 ja tegelikult see polnud minu jaoks tavapärane. Tavaliselt ma tõusen 5:10 ja see on mu teadlik valik. Ma väga naudin seda aega, kus ma olen üksinda oma mõtetega ja saan end päevaks valmis seada."

Sidrunivesi.


"Peale hammaste pesu koperdan teiselt korruselt alla ja esimene asi, mis ma teen, on sidrunivee joomine. Ilma selleta ei alga ükski päev. Või jah, ainult siis, kui ma avastan, et Erko on eelmisel õhtul viimase sidruni ära söönud. Või Kristen."

Pärast sidrunivett tuleb hommikune trenn.

Keha ütleb Merlele, kas täna on jooksu- või jooga ja lihasharjutuste päev. Kui keha arvab, et täna ei tule ei joosku ega joogat, siis Merle keha ei kuula ja valib ühe neist ise ära. Täna valib keha jooksu, nii et õnneks mingit vaidlemist ei ole. Ilm on imeilus ja soe ning linnud laulavad. Mida sa ühelt varahommikult veel tahta oskad!



Vaimu äratamine.

Kui Merle jooksmast tagasi jõuab, on maja veel vaikne. Erko kusagil küll toimetab, aga sel ajal nad teineteise seltskonda ei otsi ja omavahel ei lobise. Mõlemad seavad end nii kehalt kui vaimult päevaks valmis.

"Pärast trenni teen hommikuse praimimise –  istun maha, sulen silmad ja mõtlen läbi kolm asja.”

Esimesena mõtleb ta sündmustele, olukordadele või inimestele, mille eest ta on tänulik ja mis juhtusid viimase 48 tunni sees. Tänulik saab olla kasvõi selle eest, et päike tuli pilve tagant välja.

Teiseks võtab Merle ette päevasündmused ja mõtleb, kuidas ja millise emotsiooniga ta mingeid tegevusi tegema hakkab ning kuidas end päeva lõpuks tunneb.

Viimane harjutus on tulevikku vaatamine. See on koht kaugemate äriliste ning isiklike eesmärkide visualiseerimiseks. Loomulikult on Merlel – nagu meil kõigil – oma unistuste kodu ja unistuste auto. Sellistele asjadele peab ka mõtlema.

Hommikusöök.

"Nüüd ma ärkan oma unistustest üles ja lähen teen süüa. Hommikusööki teeme Erkoga kordamööda, ja täna on minu kord.”



Ja siis!

Ja siis ärkavad ka ülejäänud kolm pereliiget. Lahti läheb “Üksinda kodus” esimese osa vääriline kaos.

"Mul on sokid kadunud!"

"Ma ei tea, kus mu püksid on!”

"Kas keegi on mu telefoni näinud.”

"Emme, tule välja duši alt, mulle on patsi vaja teha!”

"Mulle on vaja karnevalinädala jaoks nägu pähe joonistada, ja ma just pragu otsustasin, et ma tahan olla poolinimene-poolkoletis.”

"Ja mina Ever After High Apple White!”

"Ma tahan ka keegi ollaaaaaäääää.”



Kahjuks tuleb väiksele Remyle selgitada, et lasteaias ei ole karnevalinädalat ja väga keeruline oleks ülejäänud lasteaiaseltskonnal mõista, miks Remyl nägu näiteks roheline on, nii et näomaalingud ja kostüümid jäävad täna koolilaste privileegiks.


"Tule eest, mul on kiire!”

"Ma hakkan bussile hiljaks jääma!”

Ja siis – huuuhhhh...

Kui kõik on läinud oma päevaseid kohustusi täitma, saab Merle jälle endaga endaga olemist nautida.

Kõigepealt Instagrami inspireerivad tsitaadid. Tänase päeva tsitaadi jagajaks on Richard Branson, kes ütleb Steve Jobsi sõnadega: „The most powerful person in the world is the storyteller. The storyteller sets the vision, values and agenda of an entire generation that is to come."

 


Pärast seda sätib Merle end valmis ning võtab ette tööasjad. Ja muidugi smuuti.

Paraku avastab ta ühel hetkel, et nii tema kui smuuti on koosolekule lootusetult hiljaks jäänud. Poolik mahedik näpus, kihutab Merle kontori poole.



Lift.

See on midagi absoluutselt erakordset ja väärib liftipeeglis selfie tegemist. Nimelt – vaatamata sellele, et Bredeni kontor asub kuuendal korrusel, kasutab Merle treppe ja üldjuhul ignoreerib lifti.

Üks koosolek järgneb teisele. Need nõuavad täit tähelepanu ja suurepärast ümberlülitumisvõimet, sest teemad on niisama erinevad kui on ühel ettevõttel erinevaid tahke. Marketingi koosolekult tuleb joosta veebikoosolekule. Kõikidest detailidest peab aru saama, kõiges suutma kaasa mõelda.

Ühel hetkel avastab Merle end mõttelt, kui äge see on, et Bredeni tiim koosneb tõelistest professionaalidest! Koosolekud on kiired, intensiivsed ja tühja ümmarguse jutu ajamist ei ole. Seejuures on inimesed toredad, viisakad ja kõik töötavad ühise asja nimel. Vinge!

Pärast koosolekuid on aeg meilideks ja telefonikõnedeks ning Merle sukeldub ülepeakaela töösse.

Ja muidugi tuleb kella poole kuuene lasteaiakoosolek meelde siis, kui on juba liiga hilja. Õnneks on Erkol kogu logistika ümber organiseeritud ja liigset stressi ei ole.

 

Tööpäev nr 2.

See nõuab hoopis teistsuguseid teadmisi ning sel on muud nõudmised ja seadused kui tööpäeval, mis äsja lõpetatud sai. Tööpäevas nr 2 ei ole kabineti ukse kinni panemise võimalust (mitte, et Merle seda ka kontoris teeks, aga noh, saate aru) – toa ja õue vahet jooksvad lapsed tuleb ära kuulata ka siis, kui emal on mõni tähtis asi käsil. Probleemid tuleb lahendada kohe – mustad käed, katkised põlved, märjad jalad ja nutused silmad – kõik peavad saama lohutuse ja lahendused nüüd ja praegu.



Õhtusöök.

Ja dokfilm.

"Kolisime hiljuti ja ei ostnud endale uude koju ühtegi TV-paketti. Rääkisime lastega läbi, et nad saavad selle raha hoopis endale. Nii vaatamegi õhtuti ühiselt dokfilme. Lisaks silmaringi laiendamisele on see ka päris mõnus koosolemise ja nende teemade üle arutamise aeg.”

Kord nädalas on Merlel abikaasaga date night, mil lastele tuleb seltsiks lapsehoidja, ning nad lähevad koos Erkoga restorani või kinno või lobisevad niisama kohvikus. KUI ei juhtu nii nagu eelmise nädala kohtinguõhtul: kõik oli planeeritud, lapsehoidja teel, Merle mõtted olid juba šokolaadikoogil ning mõnusal vestlusel, kui Kristen helistas, et leidis koolipäeviku vahelt sõbra sünnipäevakutse, mis algab, noh, nii poole tunni pärast.

Šokolaadikook, mille maitset me koos Merlega juba peaaegu tundsime, saab nädala võrra edasi lükatud.


Aga tagasi meie päeva või õigemini õhtu juurde. Õhtutega on Merlel oma lugu. Nimelt loodab ta iga jumala õhtu, et täna lähevad kõik rahulikult pesema, magama ja peale väikese Remi unejuttu uinuvad kõik vaikselt unne. Aga hea lugeja, sa ilmselt juba aimad, mis nüüd lahti läheb. Ja sa ei pea pettuma.

Kuus korda on vaja musi teha.

Seitse korda on vaja juua.

Viis korda on vaja wc-s käia.

Kuus korda kallistada.

"Emme, kuule, mulle tuli üks asi meelde, mis täna juhtus.”

"Emme, kas sa tead, mis ma täna lasteaias tegin?”

"Issi, mul oleks homme koolis ühte asja vaja.”

Peale veelkordseid musisid ja kallisid ning une-eelset tralli on nüüdseks juba viis minutit kõik rahulik olnud ja Merle saab võtta raamatu, et enne uinumist veel mõned leheküljed lugeda.


Maja on jälle vaikne, ainult lehekülgede pööramise hääli on kuulda.


"Emmmmeeeee, mul on tekk sassis!”

  

***

 

 Nagu sa, hea lugeja, aru said, rääkis see lugu meie asutaja ja hinge – Merle – tavalisest tööpäevast.


Võime sulle lubada, et see lugu ei jää ainsaks omasuguseks. Edaspidi tahame sulle rääkida ka teiste bredenlaste eludest ja töödest, rõõmudest ja soovidest.

Ootad juba järgmist lugu, jah? 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Sinu e-maili aadressi ei avaldata