LAPSED, TERVISLIK TOITUMINE JA PIIMASUPI TRAUMA

Henry Jakobson on blogi “A mida Henry teeb?” autor, kelle peres tegutsevad veel ka Esileedi, Piiga, Vennas ja Noorsand.

3 minuti lugemine

Kui ma peaks mõtlema enda lasteaia peale ja valima sellest ajast parima ja halvima mälestuse, oleks see väga lihtne! Parim mälestus on sellest, kui ema õhtul mulle järele tuli ja halvim mälestus kurjakuulutavast lõhnast, mis mänguruumidesse imbudes ei jätnud kahtlustele ruumi – söögiks oli PIIMA-KÖÖGIVILJASUPP! See hetkeline kahetsus, et hommikul haigust ei teeselnud ja nuputamine, kas annaks äkki voodilinade abil lasteaia akna kaudu põgeneda… Siiski oli reaalsus alati üks ehk langetatud peaga söögilaua taga istumine, hingates läbi suu, et seda “aroomi” jumala eest mitte sisse hingata.

Aga miks ometi on mälestused lasteaiasöökidest sedavõrd traumeerivad? Vaevalt istus mõni lapsi vihkav tädike nurgas, pannes paberile kirja kõik retseptid, mida lapsed vihata võiks. Ometi jõudsid ühel hetkel kõik need lauale. Aurutatud köögiviljad – õõh! Mannapuder – appi! Kalasupp – päästke mind! Tänaseks on mu maitsemeeled loomulikult muutunud ja kõik eelloetletud toidud suudaksin mingil määral siiski alla neelata (kuigi ma ei naudiks seda karvavõrdki). Ainuke “hõrgutis”, mille vastu mu viha pole lahtunud, on seesama piima-köögiviljasupp. Ei! Lihtsalt ei! See on sama jälk nagu siis, kui ma lasteaias sellega tõtt vaatama pidin.

Foto: estoniancuisine.com

UUED TOIDUD, SAMAD MURED

Jumal tänatud, et tänasel päeval on tervislik toitumine lastele eriti lihtsaks tehtud. Ei mingit piima-köögiviljasuppi, “kaamelitatti”, leivasuppi või muud taolist terrorit. Võin oma kolm võsukest julgelt lasteaeda viia ja olla kindel, et tervisliku toitumise põhimõtted on au sees ja et nad lasteaias nälga ei jää… Või oot, tegelikult see ju nii pole! Uued toidud, samad mured. Kui Piiga nendib õhtul kodus, et sõi lasteaias kogu tatra ja salati ära, teatab Vennas, et sõi vaid ühe tüki leiba ja Noorsand lisab juurde, et leib lõhnas imelikult ja ta ei söönud midagi. Järelikult on ainsaks raudkindlaks võimaluseks lapsi kõike sööma panna, teha vaid üht toitu. Seda, mida kõik söövad.

Huvitav, kas minu vanemad arvasid samuti omal ajal, et meile pakutakse lasteaias igasuguseid hõrgutisi ega suutnud aru saada, miks ma ometi seal midagi ei söönud? Kui ma küsin oma poistelt, mis on see toit, mida nad soostuks sööma, on vastus alati üks. Issi tehtud toidud. Seega olen olude sunnil leppinud, et mul on peres ainult üks avatud meeltega eksperimenteerija ehk Piiga ja kaks eriti kapriisset tüüpi, kes peavad söödamatuks iga toitu, mis pole restoranist või issilt pärit, seda kordagi proovimata.

MÕNED NIPID LASTE SÖÖMA MEELITAMISEKS:

  • Riiv on imeline. Näiteks tatrapaja sisse riivin alati terve sibula, terve porgandi ja terve suvikõrvitsa ning kõik söövad ja keegi ei kurda.
  • Magus smuuti ilma köögiviljadeta on puhas laste ninapidi vedamise võimaluse raiskamine. Anna smuuti sisse blenderdatud puuviljadele vunki rohelise ja tervisliku kraamiga.
  • Võta teadmiseks, et toored köögiviljad lähevad käiku alles siis, kui need on kooritud, lahti lõigatud ja lauale söömiseks valmis pandud. Külmkapis seistes jäävadki nad enda korda ootama.

Kuidas teie lastel lasteaias söömisega on? Söövad/proovivad kõike või on samuti pirtsakad? Kui oluline on Sulle laste tervislik toitumine?

Kui Sulle meeldis see postitus, siis usalda meile oma e-maili aadress, et saaksime Sulle edaspidi kirjutada, kasulikku infot, põnevaid pakkumisi ja üllatusi saata.

Mõnusat ja piimasupivaba kokkamist!

Henry Jakobson

Henry Jakobson

Kommentaarid (0)

Nimi

Kommentaar

Seda lehte kaitseb reCAPTCHA ning kehtivad Google Privaatsuspoliitika ja Kasutustingimused.